Apiteraapia kallakuga mesinike talvekooli reis Saaremaale
11.-13.veebruar 2022
Aitäh toredatele kaasreisijatele ning paljudele südamlikele tuttavatele, kes reisi väga meeldivaks tegid. Aitäh vaprale ja armsale Mariannele – kes SUUDAB selliseid koolitusi mesinikele korraldada!
Meie põlisel,
metsa- ja nõiarahval on iidne mesindussaaduste kasutamise oskus veidi rooste
läinud. Põlvkondade järjepidevad teadmised on katkenud. Ajapikku on see oskus
asendunud allopaatilise meditsiiniga ning loodusravi, taimed ja mesindussaadused, on alternatiivmeditsiini alla lükatud. Ja seda medõdedele ega arstitudengeile enam ei loeta ega õpetatagi.
Kuulus Eesti –Läti juurtega doktor, Helju Vilomaine, kes oli palju aastaid
ülemaailmse APIMONDIA peaapiterapeut, pahandas kohe kui apiteraapiat
alternatiivide alla liigitasime.
Dr. Helju Vilomaine, ema poolt eestlane, oli õppinud kardioloogiks. Töötas 10 aastat südamearstina ja leidis ise, et need aastad olid temal mahavisatud aeg võrreldes apiterapeudina töötamise võimaluste, vajalikkuse ja tulemustega. Ta leidis veel, et just allopaatiline (sünteetilistel ainetel /keemial põhinev meditsiin) on alternatiiv ja sageli liiga lühikest aega uuritud ning enamasti inimeste peal alles katsetamisel. Kuid apiteraapia, mesindussaaduste kasutamine tervise hüvanguks, on tuhandeid aastaid järgi proovitud ja tõestatud – n. ö. täielikult tõenduspõhine ning toimeained mesindussaadustes on 100% raviomadustega.
Apiteraapia võimalusi avas juba kohe sõites mandrilt Saaremaa poole meie bussis proviisor Astrid Oolberg. Oli väga oluline ja kosutav kuulamine, kuna Astrid jälgib elu ning täiendab end pidevalt ja iga tema loeng on uus. Oleme kogu Eestimaal väga tänulikud, et ta tuleb mesinike ette seda teemat väga profesionaalselt avama. Kui paljudes riikides on tugevaid apiterapeute mitmeid, näiteks Lätis käivad apiteraapia kallakuga (pere)arstid koos kord kuus, et kogemusi vahetada, siis meil Eestis on see teema on väga puudulik.
Ülemere minek juhtus just päikeseloojangusse sõiduga ja see oli imekaunis.
Kuressaarde
jõudsime juba hämaras. Mina, kes ma saan oma elujõu loodusest: tuulest ning
loodusstiihiatest, Eestimaa aastaaegade vaheldumisest.. olin üllatunud, et
Kuressaares polnud kübetki lund, samas meil kodus on hanged räästani..
Esimene õhtu tuulevaikuses, hiljem nägime ka väikest tormituult. Tilluke Eestimaa – appikene kui erineva ilmaga võib olla!
Esimene õhtu Kuressaare Rüütli või nüüdses ASA hotellis möödus samuti mesinduselamusi jagades – ikka kallakuga apiteraapia suunale. Nii nagu igal mesinikul on välja kujunenud sageli omad mesindamise võtted, on ka apiteraapia kogemused elust enesest äärmiselt põnevad, üllatavad ja kordumatud. Ei hakka siia paigutama erinevaid apiteraapia võimalusi, millest kõnelesime ega mahutama n. ö. nõelamisravi erinevaid kogemusi, millest õhtul juttu tegime. Kuid ühe oma vabanduse tahan siin edastada või oma ülbuse tahan ära klaarida. Nimelt ütles Jaan Moorits Pärnust, et mesilaspere on rakk. Kõik me oleme elus ju raku ehitus korduvalt õppinud – ühes mesilaseski ju miljon rakku. Võtsin meie ees olevast kapist, kuhu oli kogutud ~30 erinevat gloobust – selle ümara kobara kuju ning ütlesin Jaanile, et eks ta võib ka gloobus olla... See oli minust väga inetu. Vananedes ja täiustudes jõuavad inimesed sageli tõele üha lähemale ja lähemale, kui nad viitsivad mõelda. Ning mesilaskobara võrdlemine rakuga on just too lihtsus: vinge tunnetus, tore tarkus, mis väljendab eriti hästi seda mesilaspere (kobara) olulist tervikut – see peaks igal mesinikul pidevalt kõrva taga tiksuma. Lootsin seda ka õppepäeval kuulda ning Aivar Raudmets oli sellele juba päris lähedal – tal oli lausa üks slaidi pealkiri, et mesilaspere on tervik. Kuid ka tema ei rõhutanud mikrokliimat kobara sees - vajaliku temperatuuri ja niiskuse olulisust mesilaspere ellujäämiseks..
Mulle väga meeldivad Mati Urbaniku väljaütlemised – ka tema oli õhtuses vestlusringis. Mati on kunagi varem öelnud, et mesilaspere n.ö. läbivaatamine on sama „kui teil tõmmatakse keset ööd tekk pealt ära ning hakatakse uurima, et no kuidas te siin siis elate“ Too on sama lähenemine mesilasperele, tervikorganismile – sama oli Jaani väljendus rakule, mille täiuslikku tervikut peab mesinik kõigepealt austama. Jaani poolt öeldud raku tuumaks võib siis mesilasema pidada.
Reisi teine päev - 12.02
Mesinike teabepäev Angla Tuulikutes.
Kui kuulsin, et läheme Anglasse, siis meenus kohe sealne Amori kuju oma vibuga – Saaremaa dolomiidist. Palusin omale mõned minutid kõneaega! Nimelt meenus, et rakendasin kunagi Mesinädalate (Honey moon) teema Apiturismi vankri ette.
*Amor kastis oma nooleotsa kärjemee sisse, et armastus ei kustuks ja kauem kestaks. Mees säilub avaneva/puhkeva õie elujõud, nende taimede vägi ja ravivõime, millelt nektar korjatud.. nii, et kui mesi laual, siis mesinädalad ikka jätkuvad.
*Meetoidud, meesaun, mee massaaž vahaküünalde valguses....
*Mesilane kui teejuht looduses „heade taimede juurde: Kui õitel on mesilased korjel, siis on taimed kõige aromaatsemad, kõige suuremate raviomadustega.. Huvilistele saab selgitada, mis põhjusel käiakse korduvalt samal õiel ning õpetada suminat kuulatama, et leida ja märgata looduses mesilasi. Näha päriselt looduses, mis värvi on mingi taime õietolm.Edasised mesinduspäeva loengud olid kõrgel tasemel ja väga professionaalsed - au Saaremaa mesinikele!
Esimene teema: „Kooliraha maksmine“ mesilasperede pidamisel – lektor Aimar Lauge
Tuntud oma
huumorika ja heatahtliku õpetusega. Juhtis tähelepanu nn sotsiaalmeediale, et
mesinduses on igas piirkonnas oma seisukord ning FB-i ei maksa uskuda. Aimar kõneles oma bukfast
emadekasvatusest Kessulaiul ning paljudest väga õpetlikest ja huvitavatest
juhtumitest mesilasperede aastaringis.Mul oli ainult kahju Aimari vingetest
mesilasemmedest, keda ta noortena juba välja praagib....
Teine teema: Õietolmu kogumine ja suira varumine Saaremaa moodi – Lektorid Valli ja Urmo Jõeäär
Tubli tööga hakkama saanud Uuemõisa mesinikud , indu täis tore noorpere, jagas oma kogemust õietolmu ja suira korjest oma mesilatest, selle kogumisest, töötlemisest, müügist. Nad tegid põhjaliku ülevaate oma mesindusettevõttes õietolmu ja suira käitlemise meetoditest ja tehnoloogiast. Lisan: Kuna ~60 kuulaja hulgas oli ka mõne mesilaspere pidajaid ning vist ka päris alustajaid, siis oluline on mainida ka, et ühe kg õietolmu kogumiseks jääb mesilasperel 3+ kg mett kogumata. Nende väikepakendi õietolmu kg hinnaks tuli 23.- kg, mis on küllaltki soodne – õigusega võiks hind olla kallim. Mõned õietolmu kogujad on öelnud, et vahel ikka nektarit ju ei tule, kuid õietolmu leiab varakevadest hilissügiseni. Samas tean kogenud mesinikke, kes alustavad alles jaanipäevast õietolmu korjamisega, kuna kevadel on mesilasperede arenguks õietolmul ja suiral kullaväärtus ning Eestis on ka rikkalik mee kevadkorje puudelt ja põõsastelt. Kui rikkalik kevadkorje möödas ning mesilasperede areng tipus, siis kogutakse ka kuu aega õietolmu. Iga mesinik võiks ka õietolmu kogumise ära proovida juba põnevuse pärast, et näha, kuidas iga pere võib tuua erinevat õietolmu, külastades erinevaid taimi. Põnev vaadata, kuidas korraga poolest päevast minnakse täiesti teistele taimedele korjele jne. Või kuidas tuleb õietolmu sisse mingi uus värv, mingi taim alustab õitsemist jne. jne. Avardab väga silmaringi ning õpetab õietolmu kaudu taimi ja taimede õietolmu ära tundma, et mõista kust korje tuleb..
Kolmas teema : Mesiniku ja keskkonna mõju mesilaspere
tervislikule seisundile – lektor Aivar Raudmets
Aivari on mahemesila omanik Tõlluste kandis. Tema loeng oli põhjalik, teaduslik, faktipõhine – tublide lisamaterjalidega – mesinduse alus põhitõed: nii mesilastest, kui loodusest, kui mesinikust endast sõltuvalt.. Patt oleks millegi üle nuriseda. Ainuke ootus mis mul oli, kui ta mesilaspere terviklikkusest kõnelema hakkas, et mainib ka mesilaskobara mikrokliima olulisust – kuid ta piirdus isendite ning kärgede jm. Kuid aega jäi ka väheseks, et kõigest rääkida. Aitäh kõrge taseme eest.
Raul Orglaan
on Saaremaa ja Hiiumaa usaldusmesinik. Kuna ta tõi Angla mesinduspäevale
meepurgi kohvikõrvale, siis paistab ta hea mesinik olema, lahke loomuga suhtleja ja õigesse ametisse
valitud.
Ta on spetsialiseerunud mesilasperede müügile /mesilasperede paljundamisele. Vajalik oskus igale mesilaste pidajale. Mitmed alustajad kiitsid väga just Rauli ettekannet, et tehti mesilasperede paljundamise võtted kenasti selgeks! Kindlasti paljud on mesilasperedega maksnud kinni mis iganes teenust, nagu teiste mesindussaadustegagi, aga et niipalju mesilasperesid kaubaks läheb, oli üllatav. See näitab, et Eestis ja Saaremaal on mesindus tõusuteel.
Viies teema: „Kondivalu“ mesinduses ja selle leevendamine apiteraapia valguses – lektor Astrid Oolberg
Järjekordne väga omanäoline loeng, mis pani täiuslikule õppepäevale toreda punkti. Kunagi olin ma kindel, et mesindusega tegelemine on inimestele nii kasulik, et neil mingeid „kondivalusid” ei esinegi. Nüüd tean, et vahel ikka. Olgugi et vähem kui teistel lihtsurelikel ning oluline põhjus selles on parim/vajalikum mesindussaadus: mesilasmürk.
Õhtul hotellis toimus jällegi apiteraapia kallakuga loeng, kus oma kogemusi jagas Silva Tamsalu. Silval on kodus apiteraapiamaja ning ta pakub selles valdkonnas põnevaid teenuseid. Tal olid kaasas paljud abimaterjalid ning tutvustas mesindussaadustest valmistatud preparaate ja segusid. Kutsus lausa enda juurde külla – tegeleb veel roosikasvatusega. Panga Talus oodatakse kõiki toredaid inimesi.
Reisi kolmas päev – 13.02
Reomäe Kloostri külastus, kus palve ja töö käivad käsikäes.
Minule jättis külastus väga sügava mulje ning nunn Theofili suurepärane lihtsus ja elufilosoofia olid kosutavad. Nunn Theofili ning tema abilised on suurepäraselt mesinduse Reomäe kloostris käima lükanud, palju nutikust ning sügavat tarkust üles näidates.
Nende mesindushoones oli 3-4 põnevat leiutist, mida ma pole varem kusagil näinud, ja millele ka nunn Theofili oma inseneritarkuse ja nutikuse on lisanud.
(Muide mandril nimetatakse nõida Reoks – vana Reo oli too, keda külas veidi kardeti, samas austati – kuna nad olid taimetargad/ravitsejad, põlvest põlve oma teadmisi edasi andes).
Saaremaal on Reomäele klooster rajatud.
Tõlluste mõis ja selle imepärased tooted
Edasi ootas
meid järgmine külastuskoht, mis tekkis programmi muudatusena. Algselt plaanitud vaatlus Urmas Lemberi mesindushoones jäi ära kahjuks pererahva haigestumise tõttu. Kiiret paranemist neile!
Aga haruldaselt omanäoline vaatamise ning tutvumisväärtus oli Mahefarm Tõlluste Mõisas. Suurepäraselt käima läinud firma Natura Siberika tütarfirma, kus kasvatatakse ja kogutakse loodusest ja mahedalt kasvatatud ca sada taimeliiki ja seda suurtes kogustes. Kuivatatud taimede riiulitele paigutatud ilu ning sealt õhkuv lõhn lummab seni.
Loodan, et kõik mesinikud, kes jälgivad korjetaimi ning tunnevad taimede väge, olid väga tänulikud sellise külaskäigu eest. Nägime nii rikkalikku ja uskumatult kõrgel tasemel taimede kasutamist inimeste tervise ja ilu tarbeks!
Järgmisi õppereise ooodates!
