Soovitatavad tegevused veebruaris  (Antu Rohtla. Kalender mesinikule 2020.)

Veebruar on mesilas veel talvekuu, kuid lõunapoolse päritoluga mesilasrassid alustavad haudme kasvatamist. Emad munevad esialgu ainult 20-30 muna ööpäevas, kuid kobara keskel on temperatuur tõusnud 34-35* ni C. Temperatuuri hoidmine nõuab rohkem energiat, mistõttu söödakulu kuus ulatubb 1,2 – 2 kg-ni. Summaarne söödakulu (arvates 01. oktoobrist ) on keskmiselt 5,9-6,6 kg. Pere on veel väheaktiivne , mistõttu tuleb jälgida, et raamidelt, millel asus talikobar ei lõpeks sööt. Veebruarikuu temperatuurid võivad olla veel väga madalad, (-28* C 2011 .A,R.) mis raskendab mesilastel sööda kättesaamist pesa äärmistelt raamidelt ja võib takistada ka kobara üleminekut alumisest korpusest ülemisse ( madalaraamiliste korpuste puhul).

 Veebruarikuu on mesilastele riskikuu, sest lõunapoolse päritoluga mesilasrassid on muutunud aktiivseks, mistõttu võib tekkida kärgedel, kus paikneb talikobar nii vee- kui ka söödapuudus. Nüüd ei tohiks mesinik paljuks pidada iga kahe nädala järel mesilasperesid kuulatleda. Tugev sumin annab märku sellest, et perel võib olla veepuudus. Veepuuduse leevendamiseks võib pesale asetada leiges vees niisutatud paksema naturaalsest materjalist kanga (kotiriie) või niisutatud poroloonitüki. Samal ajal kuivade puulehtede sahinat meenutav sumin on kindlaks märgiks sellest, et   mesilastekobaral on söödapuudus. Kuivade lehtede sahinat meenutav sumin on tingitud sellest, et mesilased on jäänud   juba nõrgaks, ning seetõttu ka tiibade liigutamisest tekkiv sumin meenutab pigem kahinat. Kui mesinik nüüd   kiiresti tegutseb saab peret veel päästa, sest kobara välispinnal, kus temperatuur on madalam (+15...+16* C) võivad töömesilased   ilma söödata elada veel ligi 5 ööpäeva. Hoopis tundlikumad aga on talikobara keskel asuvad mesilased, kus temperatuur on tõstetud juba 34-35*-ni C. Haudme piirkonnas olevad mesilased tulevad söödata toime vähem kui ööpäeva.


  Perede söödapuuduse leevendamiseks on aja jooksul katsetatud mitmeid meetodeid, kuid käepärasemad nendest on kandi asetamine raamidele, talikobara kohale. Kui kandit ei ole õnnestunud hankida, on juba eelmised mesinike põlvkonnad asetanud talikobara kohale lapiti rikutud kaanetisega meekärje. On soovitatav hoida hädasöödaks antavat meekärge umbes üks ööpäev toatemperatuuril. Kui ka meekärge ei ole, siis piisab kahekordsesse marlisse mähitud kristalliseerunud naturaalsest meest. Kui seda ka ei ole , siis tuleb kasutada parajalt niisutatud kahekordse marli sisse mähitud suhkrut. Soovitatakse veel suhkrusiirupi kallamist kärgedesse ja nende asetamist kobara kõrvale. Varasemast ajast on tuntud (kuid vähelevinud) n.n. kärgede täitmise meetod. (L.Olesk 1951).

 Eelistada tuleks võimalusel ikkagi kandit (ilma valgusööda lisandita- vara veel!), sest tahke sööt ärritab peret vähem. Tahket sööta   võib veebruaris anda perele   2,0-2,5 kg korraga, mis vastab laias laastus ka pere veebruarikuisele söödavajadusele. Kui kevadel perede   läbivaaatuse ajal selgub, et äärmistel raamidel on piisavalt sööta (vähemalt 6 kg), võib järelejäänud kandi eemaldada, paigutada   õhukindlalt suletavasse kilekotti ja säilitada, kuni järgmise talveni.

  Veebruarikuus peavad olema lõpetatud kõik inventari korrastamise ja ettevalmistamise tööd, vaha sulatatud , vahetatud kärjepõhja vastu ja raamid traaditud..

  Varuda tuleb ka varroalesta tõrjevahendeid . Üheks n.n. „pehmemaks „ vahendiks varroalesta varakevadiseks tõrjeks on Bee-Vital Hive-Clean.




Soovitatavad tegevused jaanuaris  (Antu Rohtla. Kalender mesinikule 2020.)

Jaanuaris saab mesilasperel täis ümmarguselt pool pikast talveperioodist. Kui detsembris oli pere söödatarve aasta kõige väiksem, siis jaanuaris see mõnevõrra suureneb ja ulatub keskmiselt 1,1-1,3 kiloni. On ka erandeid, näiteks 2016.aasta jaanuaris oli kontrollpere söödakulu peaaegu poole suurem: 2,3 kg (A.R.) Pere söödakulu sõltub välistemperatuurist ja selle kõikumistest. Kui pere on pandud talvituma piisava ja kvaliteetse söödavaruga, ei ole mesinikul muretsemiseks põhjust, sest talveperioodi algusest (oktoobrist) on mesilaspere ära tarvitanud (10 aasta keskmisena) 4,7-5,2 kg sööta. Jaanuarikuuks on mesilaste talikobar nihkunud ülespoole ja liigub nüüd pesaruumi tagumise seina suunas. Perede kuulatlemisel tuleb olla eriti tähelepanelik, sest kui mesilased on rahutud, võib see olla tingitud sööda kristalliseerumisest või veepuudusest, mis omakorda võib tuleneda talvesööda liiga väikesest veesisaldusest. Eriti võib seda ette tulla, kui pere talvitub naturaalsel meel ja selle veesisaldus oli 15-16%. Perede rahutus võib olla tingitud ka suve lõpupoole sööda hulka sattunud lehemeest.

Perede kuulatlemisel tuleb ettevaatlikult vastava roobiga puhastada lennuava ja üle vaadata langetise koostis. Meekristallid langetises näitavad, et sööt on kristalliseerunud, jämenenud tagakehaga surnud mesilased viitavad mittekvaliteetsele söödale /lehemesi).

Sööda kristalliseerumise korral aitab selle tagajärgi leevendada pesa peale pandud sooja veega niisutatud paksem kanga- või poroloonitükk. Kui pere mõne päeva jooksul ei rahune, tuleb perele anda hädasööta (kandit).
NB! Talviseks hädasöödaks ei kõlba valgulisandiga kandi. Jäägu see kevadeks. Kui langetises on puruks näritud mesilasi, võib mesilaste rahutuse põhjuseks olla tarru tunginud karihiir.

Jaanuarikuus tuleb lõpetada raamide traatimine ja vabade tarude või tarukorpuste korrastamine. Kui mesinik ei valmista ise kandit, siis on õige aeg osta seda mesinduskauplusest.

Jaanuaris tuleb valmistuda ka vaha vahetamiseks kärjepõhja vastu. Kui aga mesinik valmistab kärjepõhja ise, on aeg hakata sellega tegelema, sest valmis kärjepõhi peab enne kasutuselevõttu mõnda aega seisma ehk laagerduma. Värske, äsjapressitud (valatud) kärjepõhi võib hakata pesas sooju mõjul venima, millega kaasnevad ebaühtlased lainetavad pesakärjed.

Vaha vastu vahetatud kärjepõhjad tuleb laduda tasasele alusele selliselt, et iga 10 või 12 kärjelehe vahele pannakse sile vineerplaat. Virnad ei tohiks olla kõrgemad kui 40-50 cm. Virnades muutub kärjepõhi tugevamaks ega hakka pesas enam venima. Õigeaegse vahavahetusega tagame ka kärjetööstusele ühtlasema töörežiimi ning väldime võimalikku kärjepõhja puudust perede arengu tipp-perioodil.